Anna Kösteri ehk Saaru Anni ehk kihnupäraselt Suaru Anni (1899–1989) kohta on toodud väike iseloomustus Eesti rahvamuusika antoloogias: „Ta elas kogu elu Kihnus Lemsi külas. Tema noorpõlves laulsid neiud käsitööd tehes enamasti uuemaid rahvalaule ja Anna Köster on ka ise selles stiilis lauluvärsse loonud, kirjeldades neis koduümbruse looduse ilu. Loomult olevat Anni olnud mõtlik ja tagasihoidlik. Regilaule on temalt II maailmasõja järgsel perioodil korduvalt jäädvustatud, 49 eri laulu seas on rohkesti pulmalaule, samuti perekonnatraditsioonis edasi antud kodutööde loitse ja lastelaule.”

Anna Köster ja tänapäevalgi tuntud Kihnu Virve (Virve Köster) olid suured sõbad. Kihnu Virve rääkis Sulev Reisbergile: „Anna oli väga südamlik, abivalmis. Käis kirikus, pulmades laulmas, väga seltskondlik, teisi kunagi taga ei rääkind - väga tore inimene.”

Sellel 7. septembri päeval 1959. aastal, kiirel kartulivõtuajal, mil see äiutuse laul Anna Kösterilt lindistati, kirjutas Ottilie Kõiva oma päevikusse nii: „Läksime Lemsikülla Saaru Anni juurde. Leidsime ta õnneks kodust. Anni juures olid üürnikud. Otsisime õues varjulise koha lindistamiseks ja vestlemiseks. Anni tahab kõike väga põhjalikult ja korralikult teha. Kui ta midagi täpselt ei mäleta, siis kinnitab ta mitu korda, et ärgu me seda kirjutagu. Hääl on tal puhas ja selge. Lindistamine läks hästi. Kahju, et ka tema tööle ruttas.” (allikaviide RKM II 56, 483)

Anne Kösterilt ülesvõetud salvestus on avaldatud ka Ottilie Kõiva, Herbert ja Erna Tampere poolt koostatud Eesti rahvamuusika antoloogia kogumikus nime all „Uni, tule silma peale!” (1970). Digiteeritud kujul on antoloogia tänapäeval kättesaadav siit.

Kihnu muuseumist saime tema kohta teada veel järgmist: „Nõukogude ajal toodi Kihnu sisse mandrilt pärit suitsutsehhi meistreid, töölisi, raamatupidajaid ja muid ametimehi. Nad elasid sadama lähedal. Kuna neil polnud lehma, siis kõik käisid piima toomas just Suaru Anni juures, kes oli sadama otsa lehmapidaja. Ta oli ka nende mandrilt tulnud inimeste laste hoidja. Arvata võib, et kõigile neile ta laulis unelaulu ka.”

Nagu eespool mainitud, on Ottilie Kõiva (sünd. 1932) andnud eesti rahvamuusika kogumisse ja uurimisse väga suures panuse. Tänavu (2022) tähistas Ottilie Kõiva oma 90. sünnipäeva, ent vaatamata kõrgele eale on ta aktiivne olnud tänaseni. Lisaks Kihnu saarele, kus ta muuseas käis tihti uurimisretkedel koos teise folkloristi Ingrid Rüütliga, on ta uurinud põhjalikult ka enda kodukanti (Peetri, Anna). Alles eelmisel aastal (2021) ilmus Janika Orase, Ottilie Kõiva ja Kanni Labi koostatud ja toimetatud 997-leheküljelise teaduslik suurväljaanne „Vana Kannel XIV. Peetri regilaulud”.

2021. aastal pälvis Olli Kõiva Kultuurkapitali rahvakultuuri valdkonna elutööpreemia viljaka töö eest folkloristina, rahvus- ja rahvakultuuri tutvustaja ja talletajana.